Tänapäevaseid õpihaldussüsteeme võib käsitleda saartena – saartena interneti poolt loodud õpivõimaluste laias ookeanis. Sisulisi vahendeid on võimalik mitte ainult kätte saada, täiustada ja valida, vaid õppijatel on ka võimalus kasutada selliseid vahendeid, mis on olulised nende eesmärkide saavutamiseks, luua oma individuaalseid õppeportaale, märgistada sisu või registreerida informatsiooni saamiseks olulised RSS vood.

Üksainus võtmesõna muudab kõik võimalikuks: Web 2.0 võimaldab üle minna standardsetelt õpihaldussüsteemidelt („üks kõigi jaoks“ tehnika) personaalsetele õpikeskkondadele („üks minu jaoks“ tehnika), mis koosneb juppidest, osadest ja kildudest, vahendite ja teenuste kogumitest, mis on omakorda seotud teadmiste, oskuste ja kontaktide individuaalsete või jagatud maastikega. LMS tehnika saareparadigmalt minnakse üle interneti mõistmisele uksena, portaalina, mis õpivõimalustele avaneb.