Meeskonnatöö on võtmeteguriks ettevõtetesiseste edukate muutuste läbiviimisel, mille eesmärgiks on saavutada indiviidikeskne lähenemine. Oma kogemustest on Anna Kirah õppinud, et muutused on võimalikud alles siis, kui kogu ettevõte on mõistnud nende inimeste kultuuri ja keelt, kelle heaks innovatsioon on mõeldud, ja kui erinevate üksuste vahel toimib interdistsiplinaarne dialoog. Tema sõnutsi on virtuaalsetel keskkondadel keskne roll ettevõtete igapäevases rutiinis. LinkedIn, Facebook, YouTube, ajaveebid ja dokumentide levitamiseks mõeldud veebilehed omavad tohutut mõju sellele, mida me teeme ja kuidas me õpime ja omandame uusi teadmisi. Ta juhib tähelepanu ka sellele, et e-õpet ja üksikisikukeskseid õpikeskkondi peab olema võimalik kergesti kohandada meeskonnatööle ja -mõtlemisele.

Ta leiab, et ei tohi alla suruda laste loomulikku uudishimu ja loovust. Vastupidi, innovatiivset valmisolekut peab julgustama algusest peale: peamiseks väljakutseks on 'miks'-küsimus argipäeva tagasi tuua. 'Miks'-küsimuse esitamine sunnib inimesi seda küsimust küsima olemasolevate toodete, teenuste ja organisatsioonide kohta ja see võimaldab leida olulisi innovatiivseid lahendusi.

Anna Kirah sõnutsi võib igaühest saada innovaator. Ometigi takistavad organisatsioonide innovatsioonipoliitika ja -kultuur tihti nägemast ja saavutamast tegelikke muutusi. Paljud juhid ei tunne innovatsiooni ära, kui seda näevad, sest nad ei mõista neid inimesi, kelle heaks nad innoveerivad.

Kultuuridevaheline õppimine sunnib meid silmitsi seisma uute kogemustega ja võimaldab meil välja arendada globaalse valmisoleku mitte ainult füüsilises vaid ka küberruumis. Innovatsioon ja õppimine on võimalikud tänu uutele kogemustele, olemasolevate teadmiste turvatsoonist väljatoomisele ja uue ning erineva kogemisele. Globaalne valmisolek võimaldab meil ületada oma kultuurilised piirangud ja näha maailma sellisena, nagu ta tegelikult on.