Sellest lähtudes töötati Kreekas Egeuse Ülikoolis läbiviidud projekti raames välja ulatuslik veebipõhiste õppematerjalide hindamiskriteeriumite nimekiri, mis tugineb õpetajate ja ülikooli lõpetanute analüüsile. Käesolevas artiklis tutvustataksegi kriteeriume ja meetodit, mille alusel see süsteem loodi.

Oma töös keskendusime me õppe- ja õpetamise protsessile ja lähenesime hindamisele pedagoogilisest aspektist, toetudes meediaõpetuse teooriale. Sellest tulenevalt käsitlesime erinevaid meediaelemente kasutavaid veebipõhiseid materjale kui kvaliteetsisu, mida saab aktiivselt õppes kasutada. Me keskendusime õppe- ja õpetamise protsessile ja käsitlesime kvaliteeti kui sisu potentsiaalset hariduslikku väärtust.

Üheks peamiseks uuringu järelduseks on, et kuna veebis olev informatsiooni hulk on tohutu ning heterogeenne, siis selle asemel, et kohandada universaalset ja praktikas kasutuskõlbmatut kvaliteedihindamise mudelit kõikidele meid huvitavatele valdkondadele, on eelistatavam kasutada sektoripõhiseid hindamismudeleid (nt haridus, majandus, kultuur, jne), ja seda kogu sisu elutsükli käigus.

Artiklis tutvustatakse samuti mõningaid huvipakkuvaid sihtgruppide alusel tehtud avastusi õpetajate suhtumise ja nende meediapädevuse kohta.