Haridussüsteemid ja ettevõtlusmudelid peavad olema piisavalt paindlikud, et muutuvate välisfaktorite tingimustes toime tulla ja ellu jääda. Ülikoolidelt oodatakse üha enam teadus-, tehnoloogia-, inseneri- või matemaatikadiplomiga lõpetajaid (STEM – Science, Technology, Engineering and Mathematics) ja seda olukorras, kus üliõpilaste arv väheneb ja riiklike rahastusskeemide osas viiakse läbi ebasoodsaid muudatusi.

Oma koha kindlustamine innovatsioonipõhises ühiskonnas on oluline mitte ainult konventsionaalsetele (teadusliku eesmärgiga) ülikoolidele, vaid ka avatud ja kaugõpet pakkuvatele (haridusliku eesmärgiga) ülikoolidele. Samas kui traditsioonilised ülikoolid on asunud rakendama elukestvatele õppuritele suunatud strateegiaid, on avatud ja kaugõppe ülikoolid mõistmas, et ainuüksi õppe pakkumine ei ole enam piisav. Järgneva aastakümne hakul peavad ülikoolid looma lisandväärtust ja sellele vastavalt ka oma institutsionaalseid mudeleid muutma.

2009. aastale jätkuks, mis kandis loovuse ja innovatsiooni aasta nime, edendab Euroopa Komisjon liikmesriikides endiselt innovatiivsust ja ettevõtlusvaimu. Käesolevas artiklis hinnatakse avatud ja kaugõppe ülikoole (ja just viimaseid) vastavalt nende võimele innoveerida ja pakkuda paindliku õppe asemel uusi võimalusi akadeemilise ja äri ettevõtlusvaimu, sealhulgas ka (võrgupõhiseid) algatusi hariduse või ettevõtlusinkubatsiooni vallas. On ilmselge, et ülikoolid ei saa läbi ilma loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlusvaimuta: see on (pika-ajalise) edu mootoriks mitte ainult ülikoolide puhul, vaid ka ettevõtetes, majanduses ja kogu ühiskonnas.