Õppe ruumi mõistmine

Esmalt tutvustame kirjeldavat mudelit suhetest õppijate, õppe ruumi, kus nad tegutsevad, ja digitaaltehnoloogiate vahel. Me toome välja neli peamist ruumi (personaalne õppe ruum, õpetamise ruum, kooli ruum ja elu ruum), mis õppijate õppekogemust mõjutavad. Hetkel me ei mõista hästi neid ruume ja selle tulemusena ei leia tunnustust ja hindamist suur osa laste informaalsest ja formaalsest õppest.

Seejärel me kontrollime mudeli kehtivust, kasutades selleks mitmete riiklike uurimisprojektide järeldusi, mis kõik kasutasid segameetodit kogumaks kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid sihtrühmadelt, intervjuudest, küsitlustest ja riiklikest andmekogudest õppijate tulemuslikkuse kohta. Siin toodud andmed pärinevad juhtumianalüüside raportitest ja sisaldavad klassides aset leidnud vaatlusi ning vahetuid kommentaare õpetajatelt, juhtidelt ja õppijatelt. Nende andmete ja mudelite analüüs aitab meil paremini mõista, kuidas hariduses tulemuslikult digitaaltehnoloogiaid kasutada.

Traditsioonilise haridusmudeli kohaselt kontrollisid õppe ruumi disaini peamiselt haridusasutus ja õpetaja. Personaalse õppe ruumi füüsilisi tunnuseid võivad endiselt mõjutada õpetajad ja haridusasutused, kuid nende ruumide disain ja tehnoloogiate kasutamine on õppijate otsustada. Toimiva õppe tagamiseks on vaja mõista erinevate ruumide tähendust õppimise personaliseerimisel ja reageerida õppijate ettekujutusele ning käitumisele.